AS Ekspress Grupp: 2017.aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne 28.04

Konsolideeritud käive kasvas esimeses kvartalis 2% ulatudes 14,7 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas seevastu 31% ulatudes 410 tuhande euroni. EBITDA jäi kulude kasvu tõttu täpselt samale tasemele ehk ulatus 1,2 miljoni euroni. Võttes arvesse keerulist olukorda meediaturul, on meeldiv tõdeda, et kuigi käibe osas jäime eelarvest maha 3%, siis tänu efektiivsele tööle, suutsime EBITDA-d võrreldes eelarvega 25% kasvatada. 

Käibe osas oli kasv eriti märkimiväärne just meediasegmendi online poolel, kus käive võrreldes eelmise aastaga kasvas 18%, ulatus 4,2 miljoni euroni ning moodustab nüüd juba 30% kontserni kogutuludest. Eriti paistsid silma Läti ja Leedu Delfid, kes kasvatasid online käivet vastavalt 16% ja 31%. Rõõmu teeb ka printmeedia tulude jätkuv veidi ülespoole suund. Usume, et vaatamata sotsiaalmeedia üha kasvavale rollile ja võib olla just tingituna sellest, muutub vajadus ja huvi usaldusväärsete uudislugude ja analüüsi järele taas suuremaks ning objektiivse ajakirjanduse väärtus ajas siiski kasvab, olgu selle tarbimise kanaliks paber- või digileht.

Trükiteenuste segmendis jätkub juba mitmendat aastat madalseis, millega kaasnenud tugev hinnakonkurents eelkõige Läti ja Leedu trükikodade poolt on vähendanud tulusid ja ka kasumlikkust. Printalli käive kahanes eelmise aasta sama perioodiga 9%, ulatudes 5,8 miljoni euroni. EBITDA vähenes 24% ja ulatus 0,9 miljoni euroni. 

Nimetatud numbritesse on arvatud ka meie ühisettevõtete (AS SL Õhtuleht, AS Ajakirjade Kirjastus, AS Express Post ja OÜ Linna Ekraanid) tulemused 50% ulatuses.

Meedia segmendi käive kasvas I kvartalis 9%, ulatudes 10 miljoni euroni. EBITDA kasvas kahekordseks, ulatudes 0,5 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ka eelarvega võrreldes ületati nii käivet kui ka märkimisväärselt EBITDA-d. See annab tugeva positsiooni võitluses konkurentidega nii reklaamitulu kui ka töötajate pärast. Meedia segmendi prioriteetideks on jätkuvalt innovatsioon nii erinevate toodete kui ka tehniliste platvormide arendamise näol. Käibe kasv tulebki eelkõige just uute toodete ja tehniliste võimaluste toel. Tavapärane bännerreklaam on tooteportfellis kahanemas. Kasvutrendi näitab endiselt mobiilireklaam, videoreklaam ja kindlasti mahukad sisuturunduse projektid. 

Taas üllatas Delfi Läti oma väga heade majandustulemustega, mis jätkuvad juba kolmandat kvartalit järjest. I kvartalis suurenes Delfi Läti käive 16%, ulatudes 0,9 miljoni euroni. EBITDA kasvas negatiivsest tulemusest positiivseks ning ulatus pea 100 tuhande euroni. Seda vaatamata olukorrale, kus reklaamiturg Lätis praktiliselt ei kasvanud ning sügisel alanud müügimeeskonna mehitamine lõppes alles märtsis. Veebruaris uuringufirma Gemiuse poolt muudetud metoodika ja kohaliku meiliteenuse pakkuja Inbox.lv tugev reklaam surus Delfi internetikasutajate arvu poolest küll taas teisele kohale, kuid uudisportaalina ollakse jätkuvalt turuliider, suurendades vahet konkurendiga 8,5%-ni. Delfi Läti oli ainus online meedia kanal, kes pälvis kaks Läti Ajakirjanduse Assotsiatsiooni Excellence Award 2016 preemiat. Teist aastat järjest sai parima multimeedia auhinna meie ettevõte, seekord  projektiga "30 aastat Tšernobõli tragöödiast".

Ekspress Meedia käive kasvas I kvartalis 7% ja ulatus 4,5 miljoni euroni. EBITDA kasvas 11% ning ulatus üle 200 tuhande euro. Samas suurusjärgus kasvasid Delfi online ja digitaalsed tulud ehk 7% ulatudes 1,5 miljoni euroni. Väga positiivne on ka printreklaami 8%-ne kasv ning Maalehe lisast välja kasvanud kvartaliajakirja Targu Talita edukas esmaväljaanne. Tagasihoidlikult, kuid stabiilselt kasvab digitellijate hulk. Maaleht on alustanud uue raamatusarjaga, tähistamaks oma 30. juubelit. Oluliseks sündmuseks on ka Eesti Ajalehtede Liidu poolt ajakirjandusauhindade konkursil meie seitsme ajakirjaniku töö valimine oma kategooria parimaks.

Delfi Leedu käive kasvas meie meediaettevõtetest kõige märkimisväärsemalt, kusjuures online tulude kasv ulatus 31%-ni. Delfi Leedu tulud ulatusid I kvartalis  2 miljoni euroni. EBITDA oli eelmise aaasta sama perioodiga võrreldes 150% parem ehk 50 tuhat eurot kasumit. Kui Eestis jätkab ka trükimeedia stabiilset kasvu, siis Leedus on olukord teine ning ajakirjade tiraažid ja reklaamitulud on languses.  

Ajakirjade Kirjastuse käibe ja kasumi kasvu taga, mis olid vastavalt 9% ja 79%, on eelkõige eelmise aasta aprillis suurenenud tooteportfell ning selle tulemusena kahe naistele suunatud nädalakirja Naisteleht ning Naised ühendamine. Kõrvalharuna jätkatakse läbi tuntud brändide ürituste ja kursuste korraldamist, mis kinnistab brände, pakub lisaväärtust tellijale ja aitab tulusid kasvatada. Ajakirjade reklaamiturul on olnud keeruline kvartal ja samamoodi on see olnud ka jaemüügis. Nagu juba mainitud, siis esimeses kvartalis sai ka Ajakirjade Kirjastus uue juhi ning on asunud jõudsalt mehitama müügitiimi, mistõttu võib esimest kvartalit pidada ka sisseelamise ajaks. Ajakirjade Kirjastuse I kvartali käive ulatus 2,3 miljoni euroni ning EBITDA 166 tuhande euroni, millest Ekspress Grupi konsolideeritud numbrites kajastub pool.

SL Õhtulehe käive kasvas I kvartalis 7% ning ulatus 2,2 miljoni euroni. EBITDA jäi eelmise aasta I kvartali tasemele ning ulatus 200 tuhande euroni. Ekspress Grupi konsolideeritud numbrites kajastub sellest pool. SL Õhtuleht on üks väheseid kirjastajaid, kes on suutnud ujuda turuga vastuvoolu ning kasvatada võrreldes eelmise aastaga nii reklaamitulu, tellijate arvu kui ka tellimistulusid. Juba pool aastat on Eesti ajalehtede turul uus liider - Õhtuleht on seljatanud Postimehe ja on kõige suurema tiraažiga ajaleht. Digitellijate arv on eelmise aasta lõpust kasvanud 13%.

Trükitööstussegmendis oli järjekordne keeruline kvartal. Printalli käive langes võrreldes eelmise aastaga 9% ning ulatus 5,8 miljoni euroni. EBITDA jäi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes alla 24% ning ulatus 0,9 miljoni euroni. Tellimuste hulk ja töömaht kasvavad, kuid tänu hinnasurvele jääb käibe kasv eelmisele aastale alla. Leidmaks uusi kliente, püüame laiendada oma geograafilist diapasooni ja vaadata Skandinaaviast kaugemate turgude poole. 

Kontserni finantspositsioon on aasta jooksul oluliselt tugevnenud. Koguvõla ja EBITDA suhe on aasta lõpust alates alla taseme 2,0, mis vastavalt sündikaatlaenulepingule tähendab alates aprillist intressimarginaali vähenemist ning võimaldab agressiivsemat investeerimist ka laenukapitali toel 

Rahalises plaanis ootame järgmisel kvartalil meediasegmendis 3-4%-list käibe ja EBITDA kasvu, millele aitavad kaasa ka 2016.aastal tehtud soetused. Trükiteenuste segmendis proovime hinnasurvele vaatamata hoida käibe eelmise aasta tasemel, kuid EBITDA osas prognoosime langust. Usume, et meediasegmendi kiire käibe ja ka kasumlikkuse kasv hoiavad kontserni EBITDA vähemalt eelmise aasta tasemel ning kompenseerivad trükiteenuste segmendi kahanemise. 

Meie ambitsioon on pakkuda uusi ja huvitavaid elamusi nii paberil kui digitaalses meedias, sealjuures järele andmata lugude kvaliteedis, teemade valikus ning ajakirjanduslikus objektiivsuses.

Kontserni eesmärgiks on olla innovatiivne meediaettevõte tugeva kohalolekuga kõikidel meie turgudel ning liidripositsioonil online-meedias.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted rida-realt 50% konsolideerituna

Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt tuleb 50% ühisettevõtted kajastada konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Oma igakuistes kokkuvõtetes jälgib juhtkond kontserni tulemust konsolideerides ühisettevõtted proportsionaalselt. Samuti on sätestatud sündikaatlaenulepingus teatud suhtarvude jälgimine võttes arvesse proportsionaalset konsolideerimist. Selguse huvides on tegevusaruandes välja toodud kaks komplekti näitajaid: üks, kus ühisettevõtted on konsolideeritud rida-realt ning teine, kus ühisettevõtted on kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning nende tulemus kajastub ühe reana finantstuludes.

 FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil 

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. Seda nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldine vähendamine kui ka teiste reklaamikanalite eelistamine nagu näiteks interneti eelistamine pabermeediale. Samuti mõjutab tulusid jaetarbijate endi tarbimisharjumuste muutumine, näiteks jooksvate uudiste jälgimine uudisportaalidest versus paberlehtede lugemine, noorema põlvkonna eelistus kasutada mobiilseid vahendeid ning muid suhtluskanaleid jne.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad, samuti nagu jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. Raamatumüük on kõige aktiivsem aasta viimases kvartalis. Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja jaemüügitulu ei kõigu nii palju kui reklaamitulu. Suveperiood on tavaliselt siiski vaiksem ja kooli algusega septembris suurenevad ka tellimused ja jaemüük, mis tavaliselt kestab kuni järgmise suvepuhkuste perioodini.

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus on jagatud kaheks suuremaks segmendiks - meedia segmendiks ja trükiteenuste segmendiks. Eelmisel aastal eristati ka meelelahutuse segmenti.

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib bruto reklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Segmentide peamised finantsnäitajad I kv 2013-2017

MEEDIA SEGMENT

Meedia segment hõlmab 100% tütarettevõtete Delfi tegevust Eestis, Lätis ja Leedus, ajalehtede Maaleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe kirjastamist, raamatute kirjastamist Eestis, ajakirjade kirjastamist Leedus, pakkumiste portaali Zave tegevust ja valdusfirmat Delfi Holding. Siia segmenti kuuluvad ka 50% ühisettevõtted AS SL Õhtuleht (Õhtulehe ja Linnalehe kirjastaja), ajakirjade kirjastaja AS Ajakirjade Kirjastus, perioodika kojukandega tegelev AS Express Post ning 2016 suvel lisandunud digitaalse välireklaami müügiga tegelev OÜ Linna Ekraanid.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

* Ühisettevõtete proportsionaalne osa

ONLINE MEEDIA JA DELFI

Turuliidrina jätkab Delfi investeerimist uude tehnoloogiasse ja IT lahendustesse, eesmärgiga parandada oma lugejate ja reklaamijate kasutajakogemust.

Sel aastal on arendatud edasi zlick uuendust, mis nüüd võimaldab osta tasutud sisu nullklikiga kõikides meie kanalites. Delfi Sport on tulnud välja eraldi mobiilse rakendusega. Digilehtede osas on Eesti Ekspressi Android’i rakenduses olemas ka offline lugemise võimalus. Perepakett, mis sisaldab meie kontserni Eesti digilehti ja ajakirju on võimalik lugeda Androidi telefonides eraldi rakendusest. Delfi Läti valmistab ette kõikide vertikaalide üleminekut nn responsive design’i peale. Esimese vertikaali üleminek uuele lahendusele suurendas vertikaali kasutajate arvu ligi 30%. Delfi Leedu oli esimene kohalik portaal, kes võttis kasutusele innovatiivse nn voiceover lahenduse, mis võimaldab uudiseid kuulata.

Alates eelmisest aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Samuti pakume nüüd kliendile võimalust osta meie käest reklaamiteenust alates ideest ja teostusest kuni meediapinnani ning pakume sihtrühmapõhiseid reklaamimüügi lahendusi (programmatic advertising sales).

Jätkuvalt laiendatakse vertikaalsete toodete sortimenti. Delfi Leedu lanseeris uue alamsaidi „Defli Toit“. NBA (National Basketball Association) ja Delfi Leedu alustasid mitmeaastast koostööprojekti ning lansseeriti NBA uus ametlik Leedu online portaal Delfi keskkonnas www.delfi.lt/nba. Võitlemaks võltsuudistega loodi eraldi portaal www.demaskuok.lt (ingl. “disclose”), kuhu koondatakse info, mis levib, kuid ei vasta tõele. 

Kõigis kolmes Balti riigis on seatud eesmärgiks kirjutada pikemaid analüütilisi artikleid ning lisaks pakkuda erinevaid multimeedia lahendusi, et tõsta Delfi kasutajatele pakutavat väärtust. Eestis tehakse seda koostöös meie päeva- ja nädalalehtede Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress ja Maaleht toimetustega.

Jätkatakse erinevate e-kommertsi projektide katsetamist ning Lätis ja Leedus kuulutusteportaalide arendamist.

Palju pööratakse tähelepanu sotsiaalselt vastutustundlikule käitumisele ning toetatakse erinevaid heategevusprojekte, kultuuri, sporti, ühiskondlikke ja ärisündmusi kõikides riikides.

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta III kvartalis muutis Gemius internetikasutajate uuringu metoodikat Eestis, Lätis ja Leedus, mille tulemusena on lisaks arvutikasutajate ehk PC andmetele nüüdsest saadaval ka mobiilsete kasutajate ja tahvelarvutite kasutajate andmed. Eesti võrreldavad andmed on olemas alates eelmise aasta septembrist.

Delfi ja Postimehe kasutajate arv on olnud mõõdetaval perioodil suhteliselt stabiilne. 2016. aasta I kvartalis liitis Postimees Eesti Meediale kuuluvad kuulutusteportaalid www.kv.ee ja www.osta.ee postimees.ee domeeni alla. Kuulutusteportaali kasutajate kasvu abil saavutati sellega suurem kasutajate number kui Delfil. Õhtuleht on kavatanud oma kasutajate arvu. 2017. aasta märtsis langes postimees.ee sees oleva kinnisvarakuulutuste portaali kasutajate arv märkimisväärselt tulenevalt mitmete kinnisvaraportaalide lahkumisest portaalist. Nimetatud mõju avaldub järgmise kvartali postimees.ee kasutajanumbrites.

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat. Antud numbrid näitavad nüüd Läti internetiportaalide kogu kasutajate arvu nii arvutite, mobiilide kui ka tahvelarvutite osas. Delfi on stabiilselt kõige suurema kasutajaskonnaga uudisportaal Lätis. Inbox on kasutajate arvult pisut Delfist suurem, aga selle puhul on tegemist meilikeskkonnaga, mitte uudisportaaliga. Läti internetiportaalide kasutajate kasv on olnud suhteliselt stabiilne ja sarnane kõigi portaalide poolt. Ainult TVnet on kaotanud suhteliselt palju kasutajaid aasta esimeses kvartalis.

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat. Antud numbrid näitavad nüüd Leedu internetiportaalide kogu kasutajate arvu nii arvutite, mobiilide kui ka tahvelarvutite osas.

Delfi.lt on Leedus jätkuvalt suurim internetiportaal. 2016. aasta III kvartalis liitis 15min.lt mitmed portaalid, mis ei kuulu antud meediagrupi omandusse ja seetõttu on domeeni 15min.lt kasutajate arv 2016. aasta IV kvartalis kasvanud. Antud kasv ei näita meediateenuste kasutajate arvu kasvu ja ei ole seetõttu ka käsitletav 15min.lt turusituatsiooni paranemisena. 2017.aasta märtsis ei arvestata enam selliste kolmandate portaalide kasutajaskonda 15min.lt osana ja selle tõttu 15min.lt kasutajaskond vähenes oluliselt. Delfi kasvatas uute toodete ja aktiivse turundustegevuse toel aga oma kasutajaskonda oluliselt. Kolmanda koha pärast konkureerivad TV3 ja Lrytas.lt.

AJALEHED EESTIS

Ajalehtede turu õiglase pildi edasiandmiseks peab vaatama ajalehtede tiraaže koos digilehtede tellijatega. Kõige suurema levikuga ajaleht Eestis on Õhtuleht, mille kasutajate arv 2017. aasta märtsis oli üle 51 tuhande. Päevalehe kasutajate arv on ca 44 tuhat ja Eesti Ekspressil üle 37 tuhande. Digilehtede kasutajate arv on viimase aastaga märkimisväärselt kasvanud ja see ületab paberlehtede lugejate vähenemist.

TRÜKITEENUSTE SEGMENT

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurimaid trükikodasid Eestis. Meie trükikojas on võimalik trükkida kõrgekvaliteedilisi ajakirju, ajalehti, reklaammaterjale, toote- ja teenustekatalooge, aastaraamatuid, pehmekaanelisi raamatuid ja muid trükiseid. 

Trükitööstussegment kannatab jätkuva madalseisu all, mis avaldab negatiivset mõju ka meie trükikojale.  Printalli tootmismaht pigem kasvab, kuid hinnasurve on tugev nii tänu Skandinaavias vabanenud tootmisvõimsusele kui ka konkurentide tegevusele üle terve Baltikumi. Käibe suuremat langust on aidanud ära hoida kaks aastat tagasi soetatud poognamasin, mis on andnud võimaluse laiendada tootesortimenti ka väljaspool tavapärast ajakirjandussektorit.

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

         Lisainformatsioon:

         Mari-Liis Rüütsalu

         Juhatuse esimees

         GSM: +372 512 2591

         e-mail: mariliis.ryytsalu@egrupp.ee