Rakenduslike teadustööde konkursi võitis Indrek Ibruse, Mark Metsa ja Andres Karjuse projekt

Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võidutööks valiti 2022. aastal Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibruse, humanitaarteaduste instituudi kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjuse ja humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Mark Metsa projekt „Ajakirjanduse tasakaalustatust mõõtva tööriista prototüüp“.

Tallinna Ettevõtluspäeva raames tunnustas Tallinna linn juba 19. korda kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid. Parimad valitakse välja ettevõtete seast, kes on aasta jooksul omas valdkonnas midagi märkimisväärset korda saatnud, näiteks teinud teoks oma innovaatilise ja keskkonnasõbraliku idee, lisanud oma tegevusega ühiskonnale lisaväärtust või koostööprojektiga maailma muutnud.

Lisaks seitsmele põhikategooriale antakse ettevõtluspäeval koostöös Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja sihtasutusega Eesti Rakenduskõrgkoolid üle ka eriauhinnad aasta parimatele rakenduslikele teadustöödele. Võitjate autasustamine toimus Tallinna linna korraldataval iga-aastasel Tallinna Ettevõtluspäeva pidulikul galal.

TLÜ võidutöö näol on tegemist AS Ekspress Grupi poolt tellitud rakendusuuringuga, mille eesmärgiks oli leida uus, masinõppe-põhine meetod ajakirjanduse ideoloogilise kallutatuse mõõtmiseks ja hindamiseks. Uudne, tehisintellekti rakendatav mudel võimaldab prototüüpi täiustada ja automatiseerida nii, et meediaväljaande ideoloogiline hoiak on konkreetsete teemavaldkondade lõikes jooksvalt hinnatav.

Ekspress Grupi tegevjuhi Mari-Liis Rüütsalu sõnul tekkis neil mõte uurida Ekspress Meedia sisu, et teada saada, kuidas nad teatud teemasid kajastavad. “Ega me ei ole liiga ühekülgsed või kallutatud mingite teemade kajastamisel, sest tänapäeval sünnib internetti nii palju sisu, et väga raske on seda objektiivselt hinnata,” sõnab Rüütsalu. “Läbi inimese seda tehes on hinnang subjektiivne ja lähtub täpselt sellest, kuidas konkreetne inimene parajasti sisu näeb ja kuidas tema jaoks see kontekst tekib. Sellest tekkis mõte, et prooviks läbi masinõppe, õpetada masinat hindama meie sisu.”

Projekti juhtivteadlane, Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus selgitab, et ajakirjandus peab olema pidevalt usaldusväärne ja lisaks auditooriumile tuleb pidevalt analüüsida ka sisu. Tulenevalt sisu rohkusest ei jõua aga inimene seda analüüsida ja lisaks võib inimese kõhutunne ka petta. “Suurandmete analüüsi abil saame hinnata, kas on mindud liiale ühe või teise poolsuse esindatusega, kas kriitika, et mõni väljaanne esindab ühte või teist ühiskondlikku äärmust on põhjendatud,” lisab Ibrus.

Ekspress Grupi tegevjuht tunnistab, et algselt püstitatud teema oli nii lai, et korduvalt tuli plaan üle vaadata, leida viise, kuidas seda kitsendada, et ülesanne oleks ka reaalselt lahendatatav. Seda peavad nii Rüütsalu kui Ibrus heaks õppetunniks – alustada tuleb võimalikult lihtsa probleemi lahendamisest, et üldse näha, kas mudel töötab.

Meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus selgitab: “Võtsime [lõpuks] aluseks ühe väikese allteema, milleks oli immigratsioon, et hinnata, kuidas Ekspress Meedia väljaanded seda teemat kajastavad. Kas kuidagi parempoolsest või vasakpoolsest või hoopis tsentristlikust vaatevinklist ja võrdlesime seda internetis olevate meelsusmeedia väljaannetega.”

Uudishimuliku meediauurijana hindab Ibrus projekti metodoloogiliselt huvitavaks eksperimendiks – kas suudetakse tehisintellektile selgeks õpetada, kuidas hinnata integratsioonist rääkimist. “Kuigi teel oli ka raskusi, siis väga hea meel on tõdeda, et suutsime ära õpetada küll,” lisab Ibrus uhkustundega.

Nii Rüütsalu kui Ibrus möönavad, et hoolimata ootuspärasest vastusest, mille iga terve mõistusega inimene oleks suutnud ise välja mõelda, saadi läbi selle projekti kinnitus, et see meetod töötab ning ollakse suutelised õpetama masinat tundma teksti ja andma sellele hinnangut.

Valdkonna arengu üle rõõmustav Ibrus lisab: “Olime oma probleemilahenduse ja kogemuste hankimisega, kuidas seda teha igati esirinnas, sest alles hiljuti rääkisin oma Hispaania kolleegidega, kes alles kavandavad samalaadset asja tegema hakata. Kuna meie aga juba tegime, oskasin kolleegidele praktilist nõu anda, millele tähelepnu pöörata ja mis vigasid vältida.”

Mari-Liis Rüütsalu kinnitusel oli see alles prototüüp ja töö läheb edasi leidmaks viise, kuidas uudset meetodit edasi arendada ja seda laiemalt Ekspress Meedia mudelites meediakontserni toodetva sisu hindamiseks ära kasutada. Ka Indrek Ibrus usub, et nende uute meetoditega, selliste mootoritega saab tasapisi hakata automatiseeritult meediasisu hindama, millel ajakirjanduse usalduse taastootmise mõistes on kindlasti tulevikus oma koht.